Hyppää sisältöön

Ulrika girku historjá

Ohcejoga girku álge hukset jagis 1700 Máttajávrre gáttis lahka márkanbáikki, ja girku viháhuvvui geavahussii jagis 1703.

Dat namuhuvvui dronnet Ulrika Eleanora mielde ja dan álge gohčodit Bassi Ulrika girkun ja searvegoddin. Girku vuođu viidodat lei sullii čieža geardái vihtta ja bealle mehter. 1740-logu álggus girku viiddiduvvui ja bargui bálkáhuvvui durdnoslaš Anders Abrahamsson Hellander (1705–1770) ja viiddádus lei gárvvis 1745. Dál girku lei guovtte geardde guhkkit, muhto govdodat seaillui seammáláganin. Girkus leat guhtta ladjogárbmalása, main leat oktiibuot 220 smávva ruvtto. Girku oarjegeahččái huksejuvvui diibmodoardna 1750- ja 60-loguid áigge ja sáhkát 1776, mii lea ainge boares hávdeeatnama bálddas. Ođđa girku gárvvásmuvai 1853 ja boares girku burgojuvvui ja vuvdojuvvui Norgga beallái Deanunjálbmái.

Diehtu konsearttaid ordnejeaddjiide

Searvegottes váldet rabasmielain vuostá máŋggalágan oktasašbarggu konsearttaid ja musihkkadáhpáhusaid ordnemis. Searvegoddi ii mávsse bálkká musihkkadáiddáriidda, muhto jus prográmma lea girkui heivvolaš, de mii sávvat buresboahtin Ohcejoga girkui ja Gáregasnjárgga kapellii. Dáid sájiin ii berrojuvvo láigu, muhto doaibmit ožžot vuovdit nu hálidettiin prográmmaid dilálašvuođaide. Girkui galgá leat goitotge friija sisabeassan. Searvegoddi almmuha sierra kanálain dáhpáhusaid, mat ordnejuvvojit dáid sajiin.

Searvegotte doaibmasajit konsearttaid várás várrejuvvojit girkohearrás.

Ohcejoga girku

Ohcejoga girku historjá

Ohcejoga girku álge plánet, go Jakob Fellman (1795-1875) bođii jagis 1820 Ohcejoga searvegotte girkohearrán. Muoras huksejuvvon Bassi Ulrika girku Máttajávrre gáttis lei erenoamáš heajos ortnegis ja searvegotte olbmot balle dan čoahkkái gáhččama. Fellman čálii áššis árkabismai ja jagis 1828 keaisár attiige mearrádusa ođđa girku huksemis Lappi girkolašruhtaráju vehkiin. Duopmokapihttal sirddii mearrádusa, ruhtarájus ii lean doarvái ruhta, muhto jagis 1836 duopmokapihttal goitotge mearridii ođđa girku huksemis.

Jagis 1832 Ohcejoga girkohearrán boahtán Carl Fredrik Stenbäck (1798 – 1875) álggii sárgut girku. Dát girku lei jorba geađgegirku ja muittuhii antihka Pantheon tempela. Senáhta huksenáššiin vástideaddji intendenttakántuvra dagai jagis 1840 plána jorba geađgegirku huksemis Ohcejohkii, man Carl Alexander Engel (1818 – 1843) jođihii.

Huksejeaddji ii goitotge gádvnon, jorba girku heite plánemis ja Ernst B. Lohrman (1803 – 1870) dagai ođđa plána Ohcejoga girkus. Jagis 1850 Oulus boahtán spellerávdemeašttir Magnus Dahlbäck álggahii huksenbargguid ja girku gárvvásmuvai jagis 1853.

Lásaid jorbahápmásaš ravdamuvrrema, doartna bajágeaže ja sáhkáha ráhkadedje báikki alge. Daidda heivvolaš láira gávdnui Deanujoga gáttiin. Guhkesgirku oktan doardnain huksejuvvui lagaš girkobávttis laiggoduvvon ránes gránihtas. Lásat leat jorbahápmásaččat.

Ohcejoga girku divvojuvvui jagis 1966, ja dalle girkui ožžo maiddái oljoliggema ja elerávnnji. Maŋimus divvun lei jagis 1992. Ohcejoga girku lei stáhta opmodat jahkái 2002 rádjai. Dál dat gulla Davvi-Lappi searvegoddeovttastupmái. Ohcejoga ja Anára searvegottit gullet dán searvegoddeovttastupmái.

 

Ohcejoga girku gálvvut

Rohkosginttal lea skeaŋka Gaska-Pori searvegottis. Ginttaljuolggis lea govviduvvon Ohcejoga golbma Áilegas-duoddara, Ohcejoga Áilegas, Nuvvosa Áileagas ja Gáregasnjárgga Áilegas.

Boarráseamos ja uhccimus girku gáhttokruvnnuin lea leamašan Basssi Ulrika girkus.

Girku doardna lea geasuhan huksejeaddjiid ja muhtun girkogussiid. Dat lea geasuhan maiddái rihppaskuvlalaččaid. Muitaluvvo, ahte rihppaskuvlalaččat leat vázzán girkodoartna birra, doallan nuppiideaset gieđain gitta. Girku doartnas lea sullii diillaráđa govdosaš sadji luŋkáid vuolábealde ja girku hárjjis lea vejolaš lávket dán steallái. Dát valáštallan goitotge gildojuvvui.

Ođđa girkui háŋkejuvvui biellu jagis 1858, dat goitotge luoddanii juo čuovvovaš jagi ja fievrasii Norgii ja doaimmai guollebismmarin. Suoma Oslo ambassadevra Tyyne Leivo-Larsson gávnnai biellu Quint antihkkagávppis ja gávpejas skeŋkii biellu ruovttoluotta Ohcejoga searvegoddái. Dálá girku biellut leat jagis 1966.

Áltárdávval lea jagis 1924 ja dan lea málen August Koivisto. Ovdalaš áiggiid áltárseainnis lea leamašan gollejuvvon muorraruossa.  

Girku orgel lea jagis 1991 ja dat lea ráhkaduvvon Kangasalas.

 

Girkotekstiilat

Girkotekstiilaid lea plánen ortodoksa-áhčči Matti Porkka. Tekstiilaid ráhkadii Päivi Ruottinen Roavvenjárggas. Tekstiilat leat leamašan geavahusas jagi 1992 rájes. Tekstiilain oidnojit sámeeatnama ivnnit; rukses, alit, fiskes ja ruoná.

Tekstiilaid materiálan leat láđđi ja silki. Láđđi lea teahtta ullogákkis. Čikŋan leat geavahuvvon maiddái silba- ja gollebáttit.

Boares girkotekstiilain lea rájus boares meassogákti, mii lea ráhkaduvvon čáhppes sameahtas ja girjjuhuvvon metállaláiggiin. Meassogávttis lea vuođđalohku 1843.

 

Geaidnogirku

Ohcejoga girku lea geaidnogirku. Rabasáiggit gávdnojit riikaviidosaš Geaidnogirkut (Tiekirkot) – siiddus.